Sporditreeningute korraldamine 26. aprillist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 22. aprilli 2021
korraldusega nr 146) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike
koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja
sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 26. aprillist 2021:
1) välitingimustes on lubatud treenimine kuni 10 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendaja.
Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.

Alates 3. maist 2021:
2) sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos
juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Tungivalt on
soovitatav tegevuse käigus paarilisi mitte vahetada. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole
lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad
individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall
ja rannatennis. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või
viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest
täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi,
milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris.
Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse
sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-
aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse
iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise
Terviseameti juhiste kohaselt.
6) Välitingimustes treenimine jätkub vastavalt 26. aprillist kehtima hakanud reeglitele.

Alapunktis 1 ja 2 nimetatud piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või
juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Piirangut ei kohaldata
õppekavavälisele tegevusele üldhariduskoolide nende õpilaste puhul, kellel on käesoleva
korraldusega lubatud viibida õppehoones ja kes õpivad samas rühmas või klassis. Samuti ei
kohaldata piirangut koolieelses lasteasutuses, kui tegevust või treeningut viiakse läbi sama
lasteaia rühma lastega, kes iga päev kokku puutuvad. Samuti ei kohaldata piirangut
spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti
täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude
esi- ja meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele
ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse
osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit

Korralduse nr 146 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

  • Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on
    õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
  • Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel.
    Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh
    riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb
    tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
  • Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
  • Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad
    siseruumides kandma maski.
  • Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab
    toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
    a) sportlane ja treener;
    b) sportlane ja sportlane.
  • Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatud
    saunade kasutamine.
  • Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine
    spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud
    võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides
    individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.
  • Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes
    osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal
    ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub
    omavaheline kokkupuude.
  • Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele
    sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning
    võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga
    tegelevad inimesed ei tohi siseruumides grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
  • Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab
    spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse
    meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee
    olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi
    sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest,
    kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
  • Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise
    liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab
    olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
  • Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
  • Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
  • Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik
    treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude
    inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali
    treeningud).
  • Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
  • Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
  • Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
  • Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku
tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes
2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha,
mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning
tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti
korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
  • Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
    kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
    liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
    salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud
    tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
  • Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
    Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest
    rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.