Arengukava 2024-2028

Arengukava 2024-2028

Eesti Aerutamisföderatsioon, (edaspidi EAF), on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev iseseisev mittetulundusühingute liit, kes ühendab Eestis aerutamisega tegelevaid mittetulundusühinguid selle spordiala edendamiseks ning tegevuse koordineerimiseks. EAF on asutatud 1951 aastal ja on rahvusvahelise aerutamisföderatsiooni International Canoe Federation (ICF) ning Euroopa aerutamisföderatsiooni European Canoe Association (ECA) ja World Rafting Federation (WRF) ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) liige.

1. MISSIOON

Organisatsioon:
Tagada aerutamise alade edu, populaarsus ning järjepidev areng.

Võistlussport:
Maksimaalne panustamine järelkasvule, kelle eesmärgiks on maailmataseme saavutamine olümpiadistantsidel.

Harrastajad:
Koostöö erinevate aerutamise alade arendamisel ja propageerimisel Eestis.

2. VISIOON

2.1. Aerutamine on jätkusuutlik, populaarseim ja atraktiivseim veespordiala Eestis.
2.2. Meie rahvusvaheline edukus on tagatud tiitlivõistluste tulemustega.
2.3. Eesti aerutamise lahutamatuks osaks on saanud rahvusvahelistele nõuetele vastav veespordikeskus Aidus ja Sindi Kärestikukeskus).

3. VÄÄRTUSED

3.1. Pea sajandivanune traditsioon Eestis.
3.2. Klubide ja harrastajate kasv viimastel aastatel.
3.3. Erinevad aerutamise alad (mereaerutamine, veeslaalom, maratonaerutamine, püstiaerutamine jt.).
3.4. Inimene (sportlane, treener, lapsevanem, toetaja, harrastaja), kes on eeskujuks oma sportliku elustiiliga.
3.5. Uued valmivad veespordikeskused toetavad rajaaerutamise ja veeslaalomi arengut.

Otsustamisel ja tegevuste realiseerimisel juhindutakse:
Vastutustundest, ausa mängu põhimõttest, läbipaistvusest ja koostööst.

Otsustamisel ja tegevuste realiseerimisel välditakse:
Ebaeetilist käitumist oma eesmärkide saavutamise nimel, ressursside priiskamist ja lühinägelikke otsuseid, mis ei tulene strateegilistest eesmärkidest.

4. LÄHTEKOHAD

4.1. Mõisted
4.1.1. Aerutamise all mõeldakse kõiki veespordialasid, kus tegemist aeru ja paadiga, mis ei ole omavahel
ühendatud. Aerutamise alla kuuluvad rajaaerutamine, maratonaerutamine, mereaerutamine, veeslaalom, püstiaerutamine, matkaaerutamine, kanuu- ja kummipaadi rafting.
4.1.2. Rajaaerutamine on olümpiaala alates aastast 1936.
4.1.3. Veeslaalom on olümpiaala alates aastast 1972.
4.1.4. Veespordikeskuse nimetus kuulub rajatisele, kus on loodud võimalused aerutamisega tegelemiseks sh võistluste korraldamiseks.

4.2. Üldiseloomustus
4.2.1. Aerutamise traditsioonid ulatuvad aastani 1900, kus esimese märkimisväärse üritusena aerutati
Tallinnast Helsingisse. Jätkusuutlik tegevus elavnes nõukogude ajal, kui korraldati esimesed
tiitlivõistlused 1949 Pirital. Eesti aerutajad on rahvusvahelistelt suurvõistlustelt toonud erinevaid
tiitleid, sealhulgas OM hõbe, MM-i kuld- ja hõbemedalid ning MK medaleid.
4.2.2. Tänane rajaaerutamine on koondunud viie erineva keskuse juurde, kus klubiline tegutsemisvorm on domineeriv. Harjutamine käib kogemustega treenerite initsiatiivil kõrgel tasemel, mida tõendavad
noorsportlaste head tulemused erinevatel tiitlivõistlustel. Noortele andekatele aerutajatele on väljund
maailma tippklassi tagatud. Aerutamisföderatsiooni suurimaks väärtuseks on inimene (sportlane,
treener, lapsevanem, toetaja, harrastaja), kes oma sportliku ellusuhtumisega naudib treeninguid vabas
looduses ja on ise eeskujuks. Veeslaalomi, mereaerutamise ja maratonaerutamise populaarsus on
viimaste aastatega elavnenud.

5. RÕHUASETUSED

5.1. Aerutamisföderatsiooni arendamine:
5.1.1. Turundusstrateegia igakülgne arendamine.
5.1.2. Koolitused ja täiendused treeneritele ning kohtunikele.
5.1.3. Igakülgne koostöö arendamine harrastusaerutajatega.

5.2. Tippspordi arendamine:
5.2.1. Noorsportlastest järelkasvu kaasamine spordilaagritesse.
5.2.2. Noortekoondiste moodustamine ja tiitlivõistlustel osalemise koordineerimine.
5.2.3. Tiitlivõistlustel osalemiseks vajalike kriteeriumite täitmise järgimine.

5.3. Kandepind, harrastajate arvu suurendamine
5.3.1. Aerutamisega tegelevate spordiklubi liikmete ja spordikooli õpilaste arvu suurendamine.
5.3.2. Motiveeritud noortreenerite leidmine ja kaasamine.
5.3.3. EAF-i liikmeklubide arvu suurendamine.

5.4. Võistluskorralduse arendamine:
5.4.1. Kohtunike meeskonna loomine ja kohtunike töö arendamine. Kohtunike litsentseerimine.
5.4.2. Apelleerimise otsuste ümbersuunamine treenerite nõukogult kohtunike meeskonnale.
5.4.3. Motod „ausa mängu reeglid“ ja „võrdse kohtlemise printsiibid“ on iseenesest mõistetavad.

5.5. Baaside ja inventari parendamine:
5.5.1. Aidu Veespordikeskuse ja Sindi Kärestikukeskuse arenduse ning eesmärkide toetamine.
5.5.2. Olemasolevate keskuste ja baaside arendamine.
5.5.3. Põhiinventari uuendamine.

6. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

6.1. Meie tugevused:
6.1.1. Tippaerutajad on rahvusvahelisel tasemel ja sellele on järelkasv.
6.1.2. Rahvusvahelise kogemusega koostööpartnerid ja head koostreeningute võimalused.
6.1.3. Laia kandepinnaga rahvaspordiüritused.
6.1.4. Pikaajalised traditsioonid.

6.2. Meie nõrkused
6.2.1. Treenerite järelkasvu motivatsioon on madal.
6.2.2. Aegunud inventar (paadid ja aerud).
6.2.3. Klubidevaheline tagasihoidlik koostöö tuleneb konkurentsist.

6.3. Meie võimalused
6.3.1. Valmiv Aidu Veespordikeskus ja Sindi Kärestikukeskus.
6.3.2. Mainekate võistluste rakendamine aerutamise propageerimisel.
6.3.3. Tippaerutajate kaudu aerutamise reklaamimine.

6.4. Meie ohud
6.4.1. Võib tekkida treenerite puudus, kui noori treenereid ei motiveerita.
6.4.2. Nooraerutajaid ei tule juurde, mis kahandab kandepinda uute tippaerutajate leidmiseks.
6.4.3. Usaldamatus ja klubidevaheline konkurents suurendab sisepingeid, mis seab ohtu ressursside leidmise ja võime kaotada suurtoetajad.

7. STRATEEGILISED EESMÄRGID

7.1. Eesmärk 1: Aerutamisföderatsioon on edukaim veespordiliit Eestis:
7.1.1. Tiitlivõistlustelt (OM, MM, EM) on võidetud vähemalt kaks medalit. Nooraerutajate hea ettevalmistus tagab parimad tulemused noorte ja juuniorite EM-lt ning MM –lt. Parimateks tulemusteks on igal aastal vähemalt üks koht esimese kaheteistkümne seas.
7.1.2. Aerutamisklubis kutsekvalifikatsioonita treenereid ei ole. Igas aerutamisklubis töötab vähemalt üks viienda kutsekvalifikatsiooniga treener. Suuremates keskustes (klubides) on vähemalt kaks viienda
kutsekvalifikatsiooniga treenerit.
7.1.3. Aerutamisföderatsioon kureerib kõikide aerutamisalade Eesti MV läbiviimist. Kõikide võistluste
läbiviimise motoks on „ausa mängu reeglid“ ja „võrdse kohtlemise printsiibid“.

7.2. Eesmärk 2: Aerutamise kandepind on suurenenud:
7.2.1. Aerutamisklubide liikmete arv võimaldab Eesti tiitlivõistlusteks välja panna täisvõistkonnad: kaks K-1 ja C-1 + üks K-2 ja C-2 nii poiste kui ka tüdrukute arvestuses, mis võimaldab ka neljast paatkonda
komplekteerida (kokku kaksteist noorsportlast ühes vanusegrupis „A“ „B“ „C“).
7.2.2. Nooraerutajate spordilaagrid toimuvad suvekuudel mitme spordiklubi sportlastele koos (võimalusel koos tippaerutajatega), mis tagab motiveeritud osavõtu, kuna konkurents loob paremad tingimused sportlikuks arenguks.
7.2.3. Aidus ja Sindi Kärestikukeskuses korraldatakse rajaaerutamise Eesti MV-eid.
7.2.4. Meil on üha kasvav harrastajate arv, kes osalevad aktiivselt rahvaspordiüritustel: Võhandu maraton, Türi-Tori kiirlaskumine, Lahemaa meremaraton, Pühajärve regatt, Emajõe maraton, Põltsamaa jõemaraton ja muud iga-aastaselt lisanduvad võistlused.

7.3. Eesmärk 3: Aerutamise atraktiivsuse ja populaarsuse tõstmine:
7.3.1. Aerutamist reklaamitakse igal võimalusel, oleme kasutusele võtnud vähemalt kaks meediaväljundit, mis ei nõua otseseid lisaressursse.
7.3.2. Viime aerutamise Eesti meediasse (päevaleht ja TV saade).
7.3.3. Rajaaerutamise Eesti Karikavõistluste punktiarvestuseks on loodud kõiki võistlustulemusi arvestav süsteem, mille jooksvad tulemused kajastatakse EAF-i kodulehel.
7.3.4. Kõikidel rajaaerutamise karikavõistlustel reklaamitakse harrastajatele mõeldud üritusi ja vastupidi reklaamitakse rajaaerutamise üritusi.

7.4. Eesmärk 4: Spordibaaside, rajatiste ja põhiinventari parendamine, kus mõõdetavad indikaatoridon:
7.4.1. Aidu Veespordikeskuse ja Sindi Kärestikukeskuse arendamine on sujunud plaanide kohaselt. Kanalite äärde on valmimas vajalik taristu, Aidu kanal omab radade stardi- ja finišisüsteeme, veeslaalomile mõeldud rajatised on valmimas. Klubide ja föderatsiooni koostöös on käivitatud noorte algajate rajaaerutajate põhiinventari soetamise programm, mis annab klubidele võimaluse kasutada kaasaegset põhiinventari (paate).
7.4.2. EAF-i liikmed (klubid ning keskused) omavad teadmisi ja oskusi koostööks inventari soetamisel
ning lisaressursside leidmisel. Paatide ja aerude hankimine toimub ühiselt vähemalt kord aastas, mis tagab kõigile mõningase kokkuhoiu.
7.4.3. Rajaaerutamise klubide koostöös EAF-ga leitakse projektipõhine rahastaja ja/või võimalikud
toetajad uute paatide (näiteks noortepaatide) soetamiseks 2028 aasta hooajaks.

8. MEETMED JA TUGEVUSED

8.1. Pürgimine edukaimaks veespordiliiduks:
8.1.1. Eesti Aerutamiskoondis osaleb rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
8.1.2. Eesti Aerutamise noortekoondis osaleb tiitlivõistlustele tingimusel, kui on täidetud kriteeriumid
(sportlikku ettevalmistust tõendavad tulemused). Sportlikku ettevalmistuse taset tõendavad
kriteeriumid on treenerite kogus kokku lepitud (täidetud kriteeriumid on eelduseks tulemustele
esimese kaheteistkümne hulgas).
8.1.3. EAF viib läbi treenerite atesteerimist ja korraldab kord aastas treenerite täiendkoolitusi erinevatel
teemadel. Erialaliste õppematerjalide välja töötamine ja tõlkimine ning levitamine. Treenerite
osalemispopulaarsus koolitustel on tagatud aktuaalsete teemadega.
8.1.4. Rajaaerutamise võistluste paremaks korraldamiseks toimuvad regulaarsed aerutamiskohtunike
koolitused, mis tagab Eesti tiitlivõistlusteks vajaliku kohtunike kaadri, minimaalselt viis kohtunikku.
Kord aastas kogunevad aerutamiskohtunikud, kes koostavad möödunud hooaja kohta aruande. Aruanne
esitatakse EAF-i juhatusele

8.2. Tegevused aerutamise kandepinna suurendamise eesmärgil:
8.2.1. Suuremates klubides ja keskustes on rajaaerutamise harrastajate arv piisav, et Eesti tiitlivõistlustel
täisvõistkonnaga osaleda. Selle tegevuse täitmine sõltub rajaaerutamise liikmeklubide aktiivsusest, mida
föderatsioon eraldi tunnustab.
8.2.2. Rajaaerutamise klubide koostöö on jõudnud ühiste spordilaagrite korraldamiseni. Osalemine ühistes spordilaagrites on nooraerutajate hulgas populaarne, mis omakorda motiveerib eesmärgipõhiselt
treenima.
8.2.3. Viiakse kord aastas läbi vähemalt üks võistlus uutes kohtades, kus puuduvad aerutamisklubid ja on eeldused uute klubide tekkeks. Samuti toetatakse aerutamise harrastamist kohtades, kus on juba
olemas vajalikud looduslikud tingimused (Elva, Võru, Põlva, Põltsamaa jne).
8.2.4. 2026. aastast planeeritakse rahvusvahelisi võistlusi Aidu kanalil, juba aastaid on Aidu kanalil läbi viidud aerutamise Eesti meistrivõistlusi. Samuti korraldatakse võistlusi Sindi Kärestikukeskuses.

8.3. Tegevused aerutamise atraktiivsuse tõstmise populariseerimise eesmärgil:
8.3.1. Rajaaerutajad on koostöös erinevate aerutamisaladega muutnud oma spordiüritused atraktiivsemaks, pakkudes pealtvaatajatele erinevaid lisavõimalusi (näiteks matkapaadiga aerutada).
8.3.2. Korraldatakse aerutamisega seotud ja avalikkusele huvipakkuvaid ning veeohutuse olulisust tutvustavaid projekte (näiteks traditsiooniline Tallinn-Helsingi mereületus, kajaki ekspeditsioonid jms)
8.3.3. Võistlustel, sh harrastajatele mõeldud üritustel on väljas informatsioon ja reklaam järgmiste võistluste kohta. Reklaambannerite ja -plakatite trükkimise saab ühiselt korraldada (säästlik ressursikasutus).
8.3.4. Kord aastas ilmub aerutamise kohta informatiivne artikkel Eesti suuremas päevalehes ja/või TV saade ühes telekanalis, kus kajastatakse rajaaerutamise tipptulemusi, Eesti meistreid ja harrastusaerutajate tegevusi.

8.4. Baaside, rajatiste ja inventari parendamisega seotud püüdlused:
8.4.1. SA Aidu Veespordikeskuse ja Sindi Kärestikukeskuse arendamise igakülgne toetamine. Projektitaotluste käendamine ja erialaline nõustamine.
8.4.2. Klubide ja föderatsiooni koostöös on käivitatud noorte algajate rajaaerutajate põhiinventari soetamise programm, mis annab klubidele võimaluse kasutada kaasaegset põhiinventari (paate).
8.4.3. EAF liikmed (klubid ja keskused) omavad teadmisi ja oskusi koostööks inventari soetamisel ja
lisaressursside leidmisel. Paatide ja aerude hankimine toimub ühiselt vähemalt kord aastas, mis tagab
kõigile kokkuhoiu ressursside kasutamisel.
8.4.4. Rajaaerutamise klubide koostöös EAF-ga leitakse projektipõhine rahastaja ja/või toetajad uute paatide soetamiseks.

9. UUED ALGATUSED

9.2. Arengukava alusel tegevuste analüüs
Meetmete all kirjeldatud tegevuste analüüs viiakse läbi kord kalendriaastas ja selle põhjal koostatakse raport (tegevuse aruanne), mis esitatakse üldkoosolekul osalejatele tutvumiseks koos majandusaasta aruandega.

9.3. Arengukava uuendamine
Arengukava uuendamine toimub kord aastas tegevusettepanekute planeerimisega treenerite nõukogus ja juhatuse otsusega, mis üldkoosolekul heaks kiidetakse. See tagab arengukava pideva parenduse, kuid ei välista selle põhjalikku uuendamist mingil ajahetkel.

 

Sponsorid

Partnerid